Kirjutada ühe elusa ja elutu objekti kohta (näiteks kassi ja tooli kohta), mis on neil ühist ja mille poolest erinevad! Omadused tuua tabelis (vähemalt 10):
Näide:

Elu, selle kõigis avaldustes, uurib bioloogia.

ELU TUNNUSED

1. Rakuline ehitus – rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne – hulkraksus tekkis 700 – 900 miljonit aastat tagasi.
2. Sisemine keeruline organiseeritus – keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.
3. Aine- ja energiavahetus – väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus – organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat.
4. Stabiilne sisekeskkond – homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne.
5. Paljunemisvõime – suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesugul9iselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon.
6. Arenemine – kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast.
7. Reageerimine ärritustele – hulkraksetel meeleelundid – võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid.

LOODUSE ORGANISEERITUS

Järjestada keerukuse alusel: aatomid, molekulid, organellid, rakud, koed, organid, organsüsteemid ehk elundkonnad, organismid, liigid, populatsioonid, ökosüsteem, biosfäär.

TEADUSLIK UURIMISMEETOD

Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende järgnevus: teaduslikud faktid – probleemi püstitamine – taustinformatsiooni kogumine – hüpoteesi sõnastamine – hüpoteesi kontrollimine – tulemuste analüüs – järelduste tegemine – uued teaduslikud faktid.

Lugeda õpikust lk. 15 – 17 ja esitada ühe uurimuse kavand oma vabalt valitud teemal. Tuua välja uurimuse objekt, muutuja, hüpotees, uurimismeetodite iseloomustus.

MÕISTED